Puhtand ja presentatsioon

ettekantud variant üleval:
9.meelak.net/metodoloogia/

E.S.S. kommentaar: oleks võinud käsitleda ka kommete ja ka eeskirjade kultuurilist tausta. Kuidas käitumiskultuur mõjutab käitumist (ka reguleerimata) või tekitab eeskirju.

Kuidas eeskirjad kujundavad käitumist.


Näide: Genfis inimesed bussis mobiiliga ei räägi, see osa kultuurist. Sellest sai alguse ka regulatsioon, et bussis ei tohi mobiiliga rääkida(?).

Puhtandi mustand

tekstfail netis üleval. Proovisin võimalikult puhtaks teha faili. küsimärgiga kohad välja. tundub, et umbes siukses mahus asi peabki eks talle saadetud olema ja kolmapäeval ette kantud?

Palun parandage, kommenteerige või nõustuge.

http://9.meelak.net/metodoloogia/

Avalik ruum. Kuidas avalikku ruumi kasutatakse?

Kas seda kasutatakse nii, nagu on mõeldud, nagu peab? Kes ütleb, kuidas peab kasutama mingit kohta? Disainitakse ja ehitatakse mingi istumiskoht/pink ja eeldatakse, et inimene peaks seal istuma ja ennast mugavalt tundma. Äkki ma tahan seal lamada. Avalik ruum ehk vaba ruum, kus pole mingeid reegleid. Igaüks võib teha seal seda, mida ta tahab(kui see just ei lähe vastuollu põhiseadusega). Pink on tavaliselt mõeldud istumiseks, kuid kõigil on võimalus sellega teha mida iganes. Sellest saab ju üle hüpata, peal kõndida või seista, seal saab lamada jne. Trepid on tavaliselt mõeldud üles-alla liikumise lihtsustamiseks ja käsipuu seal ääres selleks, et inimene saaks sellest kinni võtta. Kõiki äärekive, takistusi, treppe, käsipuid, kaldpindu, pinke jne saab ka kasutada teistmoodi. Kõikidest asjadest saab üle, alla, üles, peale, maha, vastu hüpata, astuda või libistada.

Miks peaks olema pingil ainult üks funktsioon? Avaliku ruumi kujundajad peaksid sellega arvestama, et kõik ei taha istuda. Istuda saab ka kodus. Nagu meres või ookeanis tekivad terved ökosüsteemid mingi suurema asja ümber, nii tekib ka avalikus ruumis selle pingi ümber/lähedal mingi tegevus. Kaladel on vaja varju. Vette kukkunud euroaluse külge kinnituvad vetikad, kalad kogunevad vetikaid sööma ja lindude eest peitu pugema ning suuremad kalad luuravad seal väiksemaid kalu. Süsteem töötab. Avalik ruum ei tohi olla lihtsalt plats. Inimesele ei meeldi olla tühjas kohas. Ikka istutakse puu alla või seina äärde. Vaja mingit varju.

Näiteks tõkked autodele. Alguses olid need lihtsalt postid, siis saadi aru, et need võiksid olla ka skulptuurid, mis kaunistavad linnaruumi. Sealt saab minna edasi: need võivad olla pingid, kus saab istuda ja kui ei meeldi istuda, saab lamada. Kui keegi ei lama ega istu, saab sinna hüpata näiteks rula või rattaga. Panna sinna sisse näiteks lamp ning seal saab pimedal ajal raamatut lugeda, siis on juba sellel autotõkkel 5 või enam funktsiooni. Sellised funktsioonid võivad aga tekkida muudeski kohtades, näiteks avalike hoonete ees, all, taga või peal. Siis kui hoone on suletud, siis saab treppe ja muid hoone osasid kasutada muuks otstarbeks. Dr. Quentin Stevens’i loeng urbanistika päevadel teemal:”Milleks kasutada avalikku ruumi?” Praegu nähakse linnaruumis ainult kahte kasutamismeetodit: jalksi ja autoga.

Autodel on kindlad reeglid olemas. Inimestel aga mitte. Inimesed tahavad tegutseda. Tuleks rajada neile tegutsemiseks maastik. Kui inimesel on valida, kas tasane tee või kaldramp, siis ilmselt inimene valiks rambi, et oleks huvitavam. Kui panna keset lagedat platsi üks trepp koos käsipuuga, siis tekib selle obstaakli ümber sotsiaalne tegevus. Kes sõidab rulaga, rattaga, rulluiskudega sealt alla, kes istub trepil ja sööb või siis räägib juttu. Enamasti üritatakse sellist käitumist linnas keelata. Trepil istumine:halb, rulaga sõitmine:halb jne. Tuleb ehitada asjad nii, et oleks juba enne mõeldud, et seal istub vanamemm ja see käsipuu on nii tugev, et kannatab ka ratta. Arendajad või võimud ei näe selle asja häid külgi. Pigem ehitatakse asfaltrada nõmme metsa, kui nähakse rulluisutajaid linnas. Uisutamine ja rattasõit on ju vägagi sotsiaalne tegevus ning väga efektiivne liikumisviis.

Arhitektuur peab olema funktsionaalne, miks ehitada trepid, kui sealt ei tohi käia. Tuleks mõelda, et ehitisel oleks võimalikult palju funktsioone. Ilusaid asju on tore ilus vaadata, aga kui sellel puudub otstarve, siis on see läbikukkunud.

Kogu linn peab olema ehitatud inimesele, ta peab tundma, et ta on seal teretulnud ning sulandub sinna ja tal on mugav liikuda. Kui autodele on tehtud liikumine võimalikult mugavaks ja heaks, siis tuleb seda teha ka jalakäijatele ning ratturitele, sest neil on selleks igati rohkem õigust kui autodel.

Inimesed aga kardavad autosid, nad kardavad üle tee minna, kuigi neil on selleks õigus. Tegelikult peab mõtlema, et linn on inimestele, mitte autodele.

Ka autoparklatele peab võimalik leida uusi lisafunktsioone. Kuidas saaks inimene kasutada autodele ära antud ala enda jaoks? Tuleb võtta see nüüd autodelt tagasi, mis nii lihtsalt ära sai antud.

Avalik ruum peab olema kõigile avatud, selle ülesanne on ühendada erinevaid sotsiaalseid gruppe. Erinevate huvidega inimesi. Tooma nad kokku ja panema suhtlema. Milline peaks olema ideaalne „sotsiaalne urbanistlik avalik ruum”? See peab kasvama läbi inimeste tegevuse, et muutuda lõpuks täiuslikuks, kuid samas olla koguaeg erinev ja muutuv. Kwinteri „the Complex and the Singular’i” võrdlus välismõjude abil tekkinud lumehelbest. Inimesed saavad ühilduda selle umbritsevaga samal ajal arenedes ning ise kujundades seda maastikku. Lõpuks saab sellest keerulisest süsteemist üks lihtne töötav linnamaastik.

UURINGUKAVA

TEEMAVALIK:
vabadus linnaruumis: käitumisnormid avalikus ruumis

PROBLEEM:
individuaalne arusaam linnaruumi kasutamisest ei lange kokku võimu poolt seatud piirangutega
e
linlaste käitumispraktika linnaruumis ei lange kokku võimu poolt seatud piirangutega
e
linlaste käitumispraktikad vs eeskirjad

KIRJALIKUD ALLIKAD:
teooriad, millele toetume. kuidas on käsitletud teemat siiani (ajakirjadest, fenomenoloogia, urbanistlik koha- ja kehakäsitlus, kehtivad normid/eeskirjad)

METODOLOOGIAD:
feministlik
hermeneutiline ?

MEETODID:
osalusvaatlus,
tegevusuuring (nt tegevuskunsti uuring; interventionism),
kvalitatiivne (avatud intervjuu - kellega?),
kvantitatiivne (küsitlus - kui palju küsitletuid?),

materjalide uurimine
andmete kogumine, süstematiseerimine, töötlemine
kirjalike tulemuste statistiline esitamine
statistiliste järelduste tegemine
järelduste tegemine kvalitatiivsete uurimuste puhul
sotsioloogiline kirjutamine

tulemuste sõnastamine
järelduste tegemine
ettepanekute koostamine


-------------------------------
Vanemaid vabamõtteid Tomilt:
(avaliku ruumi käitumisnormid moodustuvad kõigi avalikku ruumi kasutatavate inimeste käitumisest, käitumisotsustest)
(uurime milliseid praktikaid nähakse osana avlikus ruumis, milliseid mitte. Millised on iga inimese isiklikud praktikad, millised kindlasti ei ole - miks? Millega on inimeste käitumsotsused motiveeritud.)

Vaja teha

1) põhilised teooriapunktid (need, mis kirjas, need, mida veel juurde vaja)

2) põhimõtteline uuringu kava

3) visandamine.

4) Leida oma uurimismeetod.
5) Arendada välja eesmärgileviiv uurimisdisain.

Valitud lähenemisviis annab põhja meie metodoloogiale. See on vaja välja öelda.

Seni, kuni sellest ei räägi, on see arvamus. Kui põhjendada, siis on teadus.

koosolek