TEEMAVALIK:
vabadus linnaruumis: käitumisnormid avalikus ruumis
PROBLEEM:
individuaalne arusaam linnaruumi kasutamisest ei lange kokku võimu poolt seatud piirangutega
e
linlaste käitumispraktika linnaruumis ei lange kokku võimu poolt seatud piirangutega
e
linlaste käitumispraktikad vs eeskirjad
KIRJALIKUD ALLIKAD:
teooriad, millele toetume. kuidas on käsitletud teemat siiani (ajakirjadest, fenomenoloogia, urbanistlik koha- ja kehakäsitlus, kehtivad normid/eeskirjad)
METODOLOOGIAD:
feministlik
hermeneutiline ?
MEETODID:
osalusvaatlus,
tegevusuuring (nt tegevuskunsti uuring; interventionism),
kvalitatiivne (avatud intervjuu - kellega?),
kvantitatiivne (küsitlus - kui palju küsitletuid?),
materjalide uurimine
andmete kogumine, süstematiseerimine, töötlemine
kirjalike tulemuste statistiline esitamine
statistiliste järelduste tegemine
järelduste tegemine kvalitatiivsete uurimuste puhul
sotsioloogiline kirjutamine
tulemuste sõnastamine
järelduste tegemine
ettepanekute koostamine
-------------------------------
Vanemaid vabamõtteid Tomilt:
(avaliku ruumi käitumisnormid moodustuvad kõigi avalikku ruumi kasutatavate inimeste käitumisest, käitumisotsustest)
(uurime milliseid praktikaid nähakse osana avlikus ruumis, milliseid mitte. Millised on iga inimese isiklikud praktikad, millised kindlasti ei ole - miks? Millega on inimeste käitumsotsused motiveeritud.)
4 comments:
oodates kindlasti Maarja kommentaari! , siis pakun, et meie metodoloogilist alust võiks nimetada postmodernistlikuks.
Teooriad, mis meid aitaksid oleks mõningad sotsiaalpsühholoogia, psühhoanalüütilise taustaga.
Linnaruumilist kriitikat tegid ju ka näiteks situatsionistid. Võimdiskursusest on kirjutanud Foucault, Frankfurti koolkonna sotsiaalsetest teooriatest on ka kindlasti midagi võimalik ammutada.
kas äkki täpsustame teemat, et "tallinlase käitumispraktikad vs eeskirjad" ??
Ettepanekud/muudatused (sõnastust võiks korrigeerida) -
KIRJALIKUD ALLIKAD:
1) postmodernistlik/urbanistlik koha- ja kehakäsitlus
2) teemakäsitlused Eesti meedias (ajakiri Maja, Ehituskunst jne)
3) kehtivad normid ja eeskirjad
4) sotsiaal-psühholoogiline ja psühhoanalüütiline teooria
5) situatsionistid
6) Foucault' võimuteooria
7) Frankfurdi koolkonna sotsiaalsed teooriad
METODOLOOGIAD:
postmodernistlik
feministlik ?
MEETODITE juurde lisaks kvantitatiivse küsitluse lisainfoks et nt "küsitleme 200 inimest" ja "uurime milliseid praktikaid nähakse osana avlikus ruumis, milliseid mitte. Millised on iga inimese isiklikud praktikad, millised kindlasti ei ole - miks? Millega on inimeste käitumsotsused motiveeritud" (Tom).
Vasutsed Maarja meili-teel tuld küsimustele:
Mis on individuaalne arusaam linnaruumi kasutamisest? – kas kused nurka või ei kuse. Kas lähed üle tee ainult õigest kohast või ei.
Milline on linlaste käitumispraktika linnaruumis? – kuidas linlased käituvad linnas. Kuidas liiguvad, kus joovad, kus tunnevad end mugavalt, mis tänava läbivad kiirelt ja hirmunult või hoopis väldivad vastikusega.
Millised on võimu poolt seatud piirangud? – liikluseeskirjad, alkokeeld. öösiti suletud tunnelid. piiravad planeeringuotsused. suitsetamiskeeld (mis toob inimesed tänavaäärde suitsu tegema, möödujale ebamugavam jälle)
Kuidas need on omavahel vastuolus? – eka eest ei või üle tee minna, paljud lähevad. Balti jaamas saab a la 10 000 trahvi nurka kusemise pärast, aga järelikult nii mõnedki siiski tegid seda. linnapargis ei või veinitada.
PROBLEEM:
individuaalne arusaam linnaruumi kasutamisest ei lange kokku võimu poolt seatud piirangutega
...
linlaste ja linna nägemus linnaruumi kasutamisest on tihtipeale erinevad. Erinevusest annavad tunnistust nii heakorra eeskiri kui selle rikkumised, aga ka linnaruumis toimuvad eksperimendid, happening’id, mis kompavad seatud reeglite piire ja nende kotntrollimist. Meie eesmärk on uurida linlaste nägemust avalikus ruumis toimuvatest tegevustest, praktikatest, uurida käitumismustreid, motivatsiooni ning kõrvutada seda linnas kehtiva korraga. (tom)
...
eh k linlaste käitumispraktika linnaruumis ei lange kokku võimu poolt seatud piirangutega
ehk linlaste käitumispraktikad vs eeskirjad
lähtuvalt probleemist
Post a Comment